Edasi. Sügis 2021

Tekst
Autor:
Loe katkendit
Märgi loetuks
Kuidas lugeda raamatut pärast ostmist
  • Lugemine ainult LitRes “Loe!”
Šrift:Väiksem АаSuurem Aa




Hind

9,90 €

Nr 10

Sügis 2021































































AVASÕNA

 

Vähem müra

Hea lugeja, sa hoiad käes Edasi paberajakirja juubelinumbrit (10), lisaks tähistame septembris ka meie kirjastuse 5. sünnipäeva.

Kortunoviga (usutleb Kadri Liik), mis NSV Liidu lagunemise aastapäeva tuules püüab mõtestada meie ida-naabri tänast välispoliitilist suunda; Kristjan Port vestleb maailma ühe informeerituma tehisintellekti temaatikat tundva eksperdi Jaan Tallinnaga; Aavo Kokk aga Hannes Tamjärvega (30 aastat Hansapanga ja 20 aastat Rocca al Mare kooli loomi-sest); pidutsemisest eri kultuurides pidasid hoogsa vestluse Anu Saagim ja Ken Saan.

Lisaks on pikemad artiklid uutest naistest poliitikas (Marian Võsu-mets), alternatiivkultuuri esindajate vasakpoolsuse-meelsusest (kommu-nistlikel parteidel täitub 100 aastat) kirjutab Aimar Ventsel, Prantsuse revolutsiooni (kestis 10 aastat) taus-tast ja mõjust meie elule Tõnu Õnne-palu ning Dostojevski (novembris täi-tub 200 a. sünnist) seostest Tallinnaga Indrek Spungin.

Neisse aastatesse on mahtunud kõike, mida üks uus algatus endas sisaldab, nii valu kui rõõmu. Aga nagu ERR-i saates “100 aastat elu” ütleb oma pikaealisuse saladuse kohta naerusuine Leo (103): “Ega nutt ja virisemine ei aita ju.” Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Ja meie soov on kesta pikalt, nii et võtame Leost eeskuju.

Kui küsida, mida peame oma senise tegevuse suurimaks saavutuseks, siis võtaksin selle kokku Edasi toetaja ja nõukoja liikme Viljar Arakase sõna-dega – Edasi sisu osas on tekkinud juba ootus! Oleme vastu kõiki prog-noose suutnud leida oma koha turul ja selles on suur roll meie isikupärastel autoritel – suur tänu teile kõigile, et olete meiega! Ja suur tänu teile, head lugejad, kes te olete meid oma ellu valinud ja aitate püsitellijatena meil keskenduda kvaliteetsele sisuloomele, olgu veebis või paberil. Ja aitäh teile, head reklaamipartnerid. Edasi sün-nib meie kõigi koostöös. Koos loome ajakirja, mis on Eestis olnud puudu ja mis pakuks lugemist tähelepanu-majandusest väsinud inimesele. Meile endile.

Juubelinumbri sisuloomeks saime inspiratsiooni erinevatest sündmus-test, mis moel või teisel seostuvad mõne tähtpäevaga.

Selles numbris annavad üldse tooni mitmed pikemad usutlused: ajakirja pealugu on vene politoloogi Andrei

Juttu tuleb ka šampanjadest ja pruutkleitidest. Aga sellestki, kui kaua on normaalne leinata (Annika Laats), ja armastusest peale lahutust (Katrin Saali Saul). Psühholoog Han-nes Kuhlbach mõtiskleb aga, kuidas hakkama saada tähtpäevastressiga. Reisisoovituse rubriigis kirjutab Tui Hirv Islandi pealinnast Reykjavíkist, väikeriigist, kes esimesena tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki.

Juubelinumbri esikaane kujun-duse autor on Marko Mäetamm. Meie soov oli, et seekordne esikaas oleks ühtaegu pidulik ja plakatlik, aga samas ka mõnevõrra julgem ning võtaks omal moel kokku meie senise teekonna ja pürgimused.

Lõpetuseks tahan soovida kõigile lugejatele õpihimu, tähelepanelikkust ja uudishimulikkust elu vastu – uued ja elu edasi viivad lahendusteed või-vad peituda meie nina all ja olla ülla-tavalt lihtsad, nagu näiteks käesoleva numbri partneri Sileni poolt toodeta-vad vaikusekabiinid, mis teevad ilma üle maailma.

Head lugemist ja – terviseks!

Janeck Uibo, vastutav väljaandja

Edasi senise tegevuse suurimaks saavutuseks on, et meie suhtes on tekkinud juba ootus – see on tähistamist väärt!





Illustratsioon: Toon Vugts

3

EDASI. Nr 10, sügis 2021



Numbri kaasautorid: Romet Vaino, Annika Laats, Ingrid Kohtla, Peter Pedak, Aimar Ventsel, The Economist, Kadri Liik, Tõnu Õnnepalu, Marian Võsumets, Lili Milani, Tiina Kaukvere, Aavo Kokk, Tõnu Palm, Kristjan Port, Raimo Ülavere, Siiri Sutt, Aiga Ārste-Avotiņa, Robin Sharma, Tiia Nightingale, Kristjan Järvi, Eduard Vilde, Made Luiga, Indrek Spungin, Keiti Vilms, Heiti Talvik, Bianka Soe, Igor Sööt, Kadri Kroon, Mart Kase, Eia Uus, Anu Saagim, Hannes Kuhlbach, Katrin Saali Saul, Brent Lepistu, Tui Hirv, Rotbart Kiibits.

Väljaandja: Edasi.org OÜ

Vastutav väljaandja: Janeck Uibo

Toimetus: Valner ValmeSilvia PärmannEgle Taklai

Keeletoimetaja: Egle Taklai

makett ja Küljendus: Signe Kanarbik

Kontakt: Pärnu mnt 12, Tallinn 10146hello@edasi.org

Reklaam: janeck.uibo@edasi.org

Trükk: Printall

Edasi.org on autorikaitse objekt.

Edasi.org ISSN 2674-1687

HAKKA EDASI PÜSITELLIJAKS: Veeb: 7,99 €/kuu. Paber: 39,60 €/aastaVaata lähemalt: edasi.org/pusitellijaSeniseid numbreid saab Edasi e-poest: edasi.org/pood

Edasi on sõltumatu suurtest meediagruppidest, annetused ja toetused väljaande arendamiseks on oodatud.

AITA LUUA AJAKIRI, MIS ON EESTIS PUUDU.

Kuhu minna, mida teha

6 Romet Vaino, Annika Laats, Ingrid Kohtla soovitavad

ÜHISKOND

10 Peter Pedak: Eesti kooli rituaalid

12 Aimar Ventsel. Alternatiivsus ja vasakpoolsus?

16 The Economist. Täies elujõus 100-aastane Hiina Kommunistlik Partei. Mis on selle pikaealisuse saladus?

18 Suur intervjuu. Kadri Liigi vestlus Andrei Kortunoviga. Mõtestades tänast Venemaa välispoliitikat

26 Tõnu Õnnepalu. Revolutsiooniline situatsioon

30 Marian Võsumets. Uued naised poliitikas – empaatia on tulnud, et jääda

36 Lili Milani: kas pikaealisuse saladus on meie geenides?

38 Tiina Kaukvere: ühel hetkel peame silma vaatama oma lastele

ETTEVÕTLUS

42 Intervjuu Hannes Tamjärvega: “Keskendun vabadust loovatele projektidele”

48 Tõnu Palm: hinnakasv õlitab majanduse hammasrattaid

50 Intervjuu Jaan Tallinnaga: “Minu eesmärk tehisintellekti valdkonnas on pumbata tõe-näosust düstoopiast utoopiasse”

56 Sileni juht Endrus Arge: enam ei pea ettevõtetele pidevalt selgitama, miks nad avakontorisse vaikuseruume vajavad

58 Raimo Ülavere: juhi ennast, oma tervist ja küsi palka juurde

60 Siiri Sutt, Aiga Ārste-Avotiņa. Tippjuhi otsingud meenutavad üha enam Eesti presidendi valimist

61 Robin Sharma: 5 tegevust eduka tiimi arendamisel

64 Tiidoga tööst

KULTUUR

68 Kristjan Järvi: ühest ainulaadsest mõtteviisist

70 Eduard Vilde. Kolmkümmend aastat armastust. Novell

72 Made Luiga: Ishiguroga Minotaurost otsimas. Raamatuarvustus

74 Indrek Spungin. Fjodor Dostojevski 200: seosed Tallinna, Tammsaare ja minuga

78 Keiti Vilmsi ja Heiti Talviku luulet

80 Valner Valme. Puud olid hellad velled. Satiir

82 Tänavakunstnik Sirla: “Minu jaoks on kõik kunst”

ELUSTIIL

88 Igor Sööt: Champagne’i suured Peetrid ja väiksed Peetrid

92 Kadri Kroon. Frida In The Nature ehk Iisraeli köögi parimad palad Tõstamaa metsade vahel

94 Mart Kase: pidu maal

95 Eia Uus: pidu minus eneses

96 Anu Saagimi ja Ken Saani vestlus: “Kui pidu, siis festival!”

102 Pidu, milleks kleiti tehakse terve aasta

HEAOLU

108 Hannes Kuhlbach. Tähtpäevastress kurnab

110 Annika Laats: kui kaua on normaalne leinata?

112 Katrin Saali Saul: armastus pärast lahutust

116 Brent Lepistu: “Igale suuremale saavutusele peab järgnema tähistamine”

118 Tui Hirv: pikk nädalalõpp Reykjavíkis

121 Ristsõna

122 Intervjuu kunstnik Marko Mäetammega









Kaanepildi autor on MARKO MÄETAMM.

Illustratsioonide autorid Marko Mäetamm, ANDER AVILA ja TOON VUGTS.

Sisukord

Nr 10, sügis 2021

Eraisik. Tea, et hakates püsitellijaks, oled teinud palju head isegi siis, kui sa loed harva – oma toetusega aitad sa meil luua kvaliteetset sisu stabiilselt.

Organisatsioonid ja juhid. Koostöö Edasiga võib olla omamoodi kultuu-riline statement ja osa ettevõtte vastutustundlikust käitumisest ning tööandja brändi arendamisest.

TÄNAME SUURTOETAJAID:EfTEN Capital, Kawe, NG Investeeringud, Ahti Heinla, Workland, Inbank.

Liitu Edasi uudiskirjaga: edasi.org/uudiskiri

4

EDASI. Nr 10, sügis 2021








































edasi.org/pusitellija

 






























Kuhu minna, mida teha

Kell on 12 öösel. Rühin klõbise-vate räätsade saatel üle raba. Atmosfäär on eriliselt pidulik: pea kohal särav täiskuu, härmati-ses sätendav turbakasukas ja ootus-ärevust tekitav tuulevaikus. Lavas-tustes ja filmideski keritakse vaikuse abil pinget enne kulminatsiooni.

Juba kuu aega olen otsinud võima-lust libiseda märkamatult sisse ühele kinnisele peole. Kokkutulijatele on siin kindlad reeglid: tund enne päi-kesetõusu, kindel ringjas maatükk kokkulepitud kohas, kõige kõrgema staatusega külalised kõige lähemal ringi epitsentrile. Kõigest muust suu-daksin kinni pidada ja jääksin oma tagasihoidlikkuses kindlasti sõõri välisküljele, kuid jään hätta riietus-stiiliga. Minusugused Tuhkatriinud jäetakse siin ukse taha.

Dresscode: must ja valge. Must kerge metalse läikega. Valge puhvis saba. Piinlikkustundeta erkpunaselt

rõhutatud kulmud. Isegi parimast ülikonnast jääb siin väheks. Sestap loodangi kameeleonina infiltree-ruda ja sulada rabamaastikuga ühte. Olen siin tühine reporter, kes loodab saada lugu.

Olen ennetavalt üles seadnud kamuflaažtelgi ja loodan, et mind ei märgata. Peidan räätsad telgi alla ja poen telki. Mul on 2–3 tundi aega tuk-kuda, kuid ärevus ei lase magada. Kas on õige koht? Kas pääsen aristokraat-likele pidulistele piisavalt lähedale? Mis juhtub, kui mind märgatakse?

Kell on 5, kui ümber telgi potsa-tavad vurina saatel maha tundma-tud kehad. Piilun läbi kaamera, ent millegi nägemiseks on liiga hämar. Kuid siis hakkab see pihta: telgist vaid 3–4 meetri kauguselt kostab “kshhhhhh”. Esimese hooga meenub mulle episood mõnest kassikaklu-sest. Avaldusele vastatakse hääle-kalt “Khšõuhhšõõh!”. Selgub, et siin


on kokku tulnud väga uljameelne härrasmeeste klubi.

Kerkiva päikese käes hakkavad välja joonistuma siluetid. Iga hinge-line näib hoidvat oma kindlat kohta ja seda teistelegi kuulutavat. Kui ringi keskmest kaugemal olevatel külalistel jätkub vulgaarsust, kut-sutakse peoplatsi keskosa valvajad duellile. Siin tagasi ei hoita: nokaga pähe, kulmust tükk välja, küünistega seljast…

Olen kontvõõrana iidsete tradit-sioonidega tedrepulmas. Siia paika on kokku tuldud võib-olla juba sada-kond aastat. Miljöö on kummaline segu pidulikkusest, vägivallast ja ihalusest leida oma õnn tedrekana näol. Ükskõik kui võõras siin aval-duv kultuuriruum ka poleks, tunnen selles siiski ka midagi inimlikku. On ju ikkagi kevad, armastuse otsimise aeg. Kas sellepärast vaja kellelgi ka kulm veriseks lüüa, on iseküsimus.

Hetkeks lõigatakse kogu möll just-kui noaga läbi. Saabub vaikus. Kogu seltskond vaikib, aga keegi minema ei lenda. Kas olen end tõesti paljas-tanud ja kõik silmapaarid jälgivadki kohkunult tulnukat? Õnneks mitte. Tuleb välja, et selle peo juurde kuu-lub ka paus – see on rebasetund. Aeg, mil kiskjad käivad hommikusel jahi-ringil. Pidulised on generatsioonide jooksul ära tabanud, et ka kõige suu-remas joovastuses tuleb leida hetk maanduseks. Tarbi mõistlikult. Ise-enda heaolu nimel.

Peagi on kell saamas 8 hommi-kul. Mitmetunnine pidu hakkab ära vajuma ja esimese julge järel lahkub terve seltskond platsilt. Alles jääb vaid mõni väljakistud sulg siin-seal ja taeva all lõõritav lõoke. Justkui polekski midagi juhtunud. Kuni järg-mise hommikuni.

Kuidas sellisest peost osa saada?

Haara binokkel ja sea sammud mõ-neks märtsi-aprillikuiseks päikese-tõusuks rappa või rabaäärsele põl-lule. Seejärel otsi kõrvadega kudru-tamisega vahelduvat kähinat. Kui suund leitud, liigu seni, kuni märkad mustvalgeid kraaklevaid pidulisi. Liiga lähedale ei tasu minna – võid saada peorikkujaks.


FotoD: ROMET VAINO

Romet Vaino

soovitab

ROMET VAINO on matkajuht.



Minu parim pidu:

TEDREPULM


6

EDASI. Nr 10, sügis 2021

Kuhu minna, mida teha

Üks eriline osa vaimuliku tööst on eesõigus vaadata inimeste silmadesse nende elu pühi-mail hetkil. Need on pruutpaaride sil-mad, julged ja selged või liigutuspisa-raist looritatud, kui nad valmistuvad ütlema oma jah-sõna. Need on täis-kasvanud, olgu noored, keskealised või juba kõrgemas vanuses, kes on tul-nud ristimisele ja leeriõnnistamisele, et öelda oma jah Jumalale. Need on kuldpulmapaarid, kes lausuvad altari ees oma jah-sõna üheskoos, teineteist käe alt toetades, mõnikord koguni istudes. Neis jaatustes on usaldust ja tänu, neis on rõõmu ja lootust ning kil-luke imestust – me tohime siin seista ning pühitseda seda silmapilku!

Need jah-sõnad on kaalutletud, teadvustatud ja läbi tunnetatud. Iga

selline altari ette astumine nõuab otsustavust, julgust ja pühendumust. Ma näen seda neist silmadest, mis mulle otsa vaatavad. Ja see on ilus.

On ka teistsuguseid silmi. Neiski on peidus terve maailm oma ilus ja mõistatuslikkuses. Need on väikeste, paarikuiste või -aastaste silmad, milles on otsustavuse ja pühendu-mise asemel siirus ja usaldus. Need väikesed inimesed pole arutlenud ega kaalunud, kas tulla või jätta tule-mata. Nad on tulnud oma vanemate või vaderite süles või käekõrval ning nende silmad on terased ja sügavad nagu põhjatud kaevud.

Ma räägin neile Jumalast, kes on armastus, aga vahel mulle tundub, et nad teavad juba – et nad teavad ja tun-nevad Teda. Teavad juba ...või teavad


veel, sest pole jõudnud Teda unus-tada. Ühendus Temaga on värske ja puhas. Miks muidu öeldakse meile, et just selliste päralt ongi Jumalariik (Mt 19:14; Mk 1014; Lk 18:16).

Mõnikord küsitakse mult, kas ma usun imesid. Ma mitte ainult ei usu, vaid näen neid päevast päeva. Nad vaatavad oma tarkade silmadega mulle otsa ning naeratavad oma lahket, avali naeratust. Ma võtan kätte iidse hõbevaagna, milles oleva veega on aastasadade jooksul ristitud tuhandeid väikeseid ilmaimesid. Ja vesi nõrgub üle juukseudemete, jää-des pidama laubal või ninaotsal, ning väikese inimese pilk on korraks täis üllatust.

Ja siis on ta ristitud.

Mis see nüüd õieti oli, see vesi ja sõnad, ning mis saab kõik edasi olema? Pealtnäha vaid üks lühike pidulik viiv, pelk kraanivesi ning mõned sõnad. Kui lihtne on seda tühi-seks ja narriks kuulutada. Ning ometi on selles sündinud lapse ühendus igavikuga. Igavik on valguskiirena temani sirutunud – nagu sild või tee, mida mööda minna läbi elu. Valgus-kiir, mis sirutub inimese poole; mur-dumatu armastus, mis on ristimises lapsele kingitud ning mis on selle lapse omaks tunnistanud. Mäed või-vad mureneda, kaljud kõikuma lüüa, aga see, mis siin praegu sündis, ei kao, ei kulu, ei muutu ega väsi. Läbi hämarate aegade ja ööpimeduse jõuab see kiir inimeseni, andes jul-gust, lootust ja kõigutamatut rahu. Mõnikord on see sild üle vaevavete, mõnikord nagu purjekas, mis laseb neist läbi minna ning püsima jääda. See on hingepide.

Sellest suuremat pidu oleks raske tahta.

Sobiv riietus ristsetele

Erinevalt tedrepulmast on ristsed – ning mõistagi ka sellele järgnevad varrud – pidu, mis laseb end pidada aastaringselt. Riietust ei maksa seega ületähtsustada. Talvises kirikus, kui ristimisvesi vaagnas aurab, leiab väi-kese jumalime silmad ning peanupu üles ka tekkide seest. Ning kuna pari-mad asjad elus antakse meile muidu, siis on ka selle peo kulud pea olema-tud.


FotoD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Annika Laats

soovitab

Annika Laats on kirikuõpetaja.


Minu parim pidu:

RISTSED


7

EDASI. Nr 10, sügis 2021






























Kuhu minna, mida teha


Tänavu 29. septembrist 3. oktoob-rini 13. korda toimuvast festi-valist Tallinn Music Week pole ma mitte kunagi vaid kuulaja-vaataja-peolisena osa võtnud. See ei ole minu jaoks lihtsalt mõneks päevaks linna kõrgemal sagedusel kihama ja muusikainimesi kontsentreeritult sib-lima panev pidu, vaid mu elurütmi juba 2009. aastast suunav mootor.

See on olnud üks riukalik mäng, mil-les skoorimiseks tuleb pidevalt tabada viiteid, mida ei pruugi tingimata leida ei akadeemilistest õppekavadest ega “Viie hämmastava trikiga unistuste eluni!” tüüpi coaching’ult. Võid lugeda läbi kõiksugu hullumeelseid hoiatus-teoseid nagu Joy Divisioni ja New Orderi bassimehe, Factory leibli ja legendaarse Haçienda klubi osaniku Peter Hooki “How Not To Run A Club” või vaadata dokke Fyre festivali või Woodstock 1999 fiaskodest ja saada aru, et me festival mahub siiski kenasti nii meie endi kui ka publiku ajudesse

ühelgi muul festivalil ei jõua üks inimene kõike kogeda, ei füüsiliselt ega vaimselt. Tasub keskenduda näi-teks senikuulmatule või -nägema-tule – muusikast linnaruumini, mega-trendidest moodsa mõttelooni. Sildu marginaliseerituile ja vau-elamusi ei ehitata promootori avarapilgulisuse näitamiseks, vaid ühiskogemiseks. Ning kuigi tulevikunimede ära-tundmine enne teisi on festivalile kõva valuuta, siis selle süda on siiski avastatav ise ja tema potentsiaalne publik.

Mõned soovitused

TMW konverentsil uurime üleilmse ja kohaliku vastastikust mõju klubi-kultuurist kontserditurgudeni ning glokaalseid helisid ja identiteete Baltikumist Balkanini – Läti otsingu-lise muusika festivalist Skanu Mežs makedoonlasest rock’n’roll-semiooti-kuni nimega Login, kes veab agentuuri Password ja konve-rentsi PIN. Esineb 155 artisti 19 riigist, sealhulgas ka rah-vusvahelisi koostöö-projekte nagu meie Jonas Kaarnamets ja Erki Pärnoja koos Taani bändi Mew liikme Jonas Bjerre ja ameeriklasest musikoloogi Alex Maiologa, lahendamas “Themes For Great Cities: Tallinn” sildi all brian-enolikke nihkes strateegiaid. Rah-vusvahelistest nimedest on tulemas näiteks üheks maailma valjemaks bändiks peetav A Place To Bury Strangers USA-st, mille põhimees Oliver Ackermann ütleb: “Kui laval midagi valesti läheb, varisevad paljud surve all. Meile aga meeldib pöörata hetk, mil kõik peaks otsekui valesti minema, peo parimaks osaks.”

Lisainfo: tmw.ee

PS. Paar aastat tagasi toimus TMW konverentsil longread muusika- ja kultuuriajakirjanduse tulevikuvälja-vaadete arutelu “Bring Out Yer Dead!”. Visandati nii düstoopilisi kui ka utoo-pilisi nägemusi, tõdedes finaalis üks-meelselt: “Mis ka ei juhtu, me ju jät-kame muusikast kirjutamist, sest me armastame muusikat ja kirjutamist.”


Ingrid Kohtla

soovitab

INGRID KOHTLA on TMW avalike suhete ja pressijuht.


ära. Aga see ei vasta küsimusele, kui-das 21. sajandil esitleda keskteest vasakul kulgevaid artiste, koperda-mata aegunud rock’istlikku termino-loogiasse või ülestimuleerivasse haipi. Või kuidas pandeemia tingimustes aeg ja ruum taas üheks siduda, vajadusel üht festivali korduvalt edasi lükates ja ümber tehes.

Selles mängus peab pidevalt “au-tentseid” poose viskama ja sildu põle-tama ning täismaja-peo ekstaasist “võiks ju paremini” ärevushäireisse varisema. Tajuma, millal muusika-tööstuse suu laulab, aga katus sõidab. Või – seik kahe aasta taguselt TMW-lt – lasta omaenda katusel natuke sõita ja kiskuda multitalendist Barry Adamson mõttevahetusse strateegiamängust te-ma eks-bändikaaslase pea sisemuses ja pidada oma väikest meta-pidu keset ümbritsevat suursündmust.

Suure TMW häid, vajalikke ja vähem vajalikke külgi on õigus kõigil vaagida, aga ei sel ega ilmselt mitte

FotoD: ERAKOGU, TMW


Minu parim pidu:

FESTIVAL


Techno-klubi HALL on nii tänavuse TMW muusikafestivali kui ka konverentsi üks toimumispaiku.

A Place To Bury Strangers.

8

EDASI. Nr 10, sügis 2021