Eelista töölepingutTekst

Autor:Kaia Alev
iOSAndroidWindows Phone
Kuhu peaksime rakenduse lingi saatma?
Ärge sulgege akent, kuni olete sisestanud mobiilseadmesse saadetud koodi
Proovi uuestiLink saadetud

Autoriõiguse omaniku taotlusel ei saa seda raamatut failina alla laadida.

Sellegipoolest saate seda raamatut lugeda meie mobiilirakendusest (isegi ilma internetiühenduseta) ja LitResi veebielehel.

Märgi loetuks
Šrift:Väiksem АаSuurem Aa

Autor: Kaia Alev

Toimetaja: Luisa

Kujundus ja trükk: Agentuur La Ecwador OÜ

Fotod: stock.adobe.com

Ristsõnad: ristsõnaajakiri Ristik (Ajakirjade Kirjastus)

Epub: OÜ Flagella

2., täiendatud trükk

© Tööinspektsioon, 2016

ISBN 978-9949-592-23-4 (trükis)

ISBN 978-9949-592-24-1 (pdf)

ISBN 978-9949-592-25-8 (epub)

MILLINE LEPING TÖÖ TEGEMISEKS SÕLMIDA?

Kui eesmärk on reguleerida konkreetse ülesande täitmist (nt kohtus esindamist, loengu pidamist), siis sõlmitakse käsundusleping.

Kui on vaja reguleerida konkreetse tulemuse saavutamist konkreetseks kuupäevaks, siis sobib töövõtuleping (nt ukse paigaldamise ja parketi ladumise puhul).

Kui aga tahetakse reguleerida tulemuse saavutamise protsessi ja soovitakse tegevust juhtida, tuleb sõlmida tööleping.

Tööleping ja võlaõiguslik leping

Eestis reguleerib kõiki lepingulisi suhteid raamseadusena võlaõigusseadus.

Töölepingulisi suhteid reguleerib eriseadusena töölepingu seadus, kuid lisaks kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa ja käsunduslepingu kohta sätestatut. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuid iga võlaõiguslik leping pole alati tööleping. See, kas tegu on töölepingu või mõne muu lepinguga (nt töövõtulepingu, käsunduslepingu, agendilepingu vms-ga), tuleneb poolte tahtest ja lepingulise suhte olemusest.

Poolte vahel sõlmitud lepingust peab nähtuma poolte tegelik tahe – see, milles mõlemad läbirääkimisi pidades kokkuleppele jõudsid. Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ja vahel isegi sisu ei määra kokkuleppe tegelikku õiguslikku tagajärge. Kui kirjalik leping puudub, on lepinguline suhe ikkagi olemas.

Töölepingu seadus eeldab, et kui tööd tehakse tasu eest, on tegu töölepinguga. Samas kehtib põhimõte, et kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, siis töölepinguga tegu ei ole.

Eeltoodu tähendab, et kui poolte vahel tegelikult kokku lepitud töötingimuste järgi allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile, on tegu töölepinguga. Seevastu töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.