Maht 211 lehekülge
2001 aasta
Salamise sõdurid
Raamatust
Kes on kangelane? Kas tõde on olemas? Mida mõtleb mees, kes
kingib vaenlasele elu? Kas saab olla hea kirjanik, olles tõeline tõbras?
Millal surnud päriselt surevad? Kes päästab tsivilisatsiooni?
„Aga teate mis? Rahus ei ole kangelasi… Kangelased on kangelased ainult
siis, kui nad surevad või kui nad ära tapetakse. Ja tõelised kangelased
sünnivad sõjas ja surevad sõjas. Elusaid kangelasi pole olemas, noormees.
Kõik on surnud. Surnud, surnud, surnud.”
Javier Cercas (1962), üks Hispaania nüüdisaegse proosakirjanduse suuri
meistreid, elab Kataloonias ning on Girona ülikooli hispaania kirjanduse
õppejõud ja päevalehe El País kolumnist. Oma romaanides tugineb Cercas
dokumentaalsetele faktidele lähiajaloost ning vastuolulistele ja
intrigeerivatele tõesti elanud isiksustele.
„Salamise sõdurid” (2001) on Cercase läbimurderomaan, mis on koha leidnud
viimaste kümnendite Hispaania mõjuvaimate teoste seas. Romaani teljeks on
riigi viimaks vennatapuni viinud ideoloogia ühe looja, luuletaja Rafael
Sánchez Mazase lugu, eelkõige dramaatiline episood kodusõja lõpupäevilt,
kui tal ime läbi õnnestus mahalaskmiselt põgeneda ja hiljem tänu vaenlase
leeri kuuluvate lihtsate sõdurpoiste inimlikule abile ellu jääda.
